T40AM remont. Jälle.

Neljapäeval-reedel saabus Monika. Lumetorm siis. Reedel jälle traktor käima ja lund lükkama.

Natuke sain tööd teha, kui mootorist hakkas sisinat kostma. Täpsemalt 4. silindri plokikaanest. Pingutasin kollektori mutreid, mis olid tegelikult ka natuke lõdvad. 4. silindri vl. kollektorile pidin keemilise metalliga uue tikkpoldi sisse keerama, kuna vana hakkas pingutades välja tulema. Lohutuseks polnud see minu tühik, kollektorid pani peale isa. Pärast seda läks natuke vaiksemaks, kuid ikkagi. Jõudu oli ka vähe, umbes nagu kolme pütiga käiks. Kartsin hullemat, ehk plokikaanes olevat pragu. Kuid lume pidin ikka ära lükkama. Kokku läks koristusega umbes 6 tundi, kuni terve hoov sai puhtaks. Lõpus, kui majatagust ringteed hakkasin puhtaks lükkama ja ühe tagarattaga kraavipervele sõitsin (suht tavaline situatsioon), kadus järsult esivedu. Ja kinni ma jäingi. Õnneks tuli poole tunni pärast Belarus koduteed lahti lükkama ja tõmbas ka 40-e välja. Lumehanges istudes nuputasin, mis küll juhtuda võis. Selgus, et esimene kardaan käib tühja. Kardaani ja kardaaniristi hoidsid koos vaid kaks tihvti, mis nüüd olid pooleks murdunud. Kahtlane, sellise momendi vastuvõtmiseks vaid kaks 8mm tihvti. Kardaan on tegelikult isa poolt kunagi poolenisti ise leiutatud. Originaalkardaanil ei käigi risti. Loodan, et nüüd vastu peab. Kabiinipoolset flantsi keerasin 180 kraadi, sest see oli juba liialt loksuma hakanud.

Ja siis kui põka veel 3 silindri ja ühe vedava rattaga töötas, suutsin veel põhjalikumalt lumme kinni jääda. Üsna mõttetu on see traktor, kui tal nelivedu puudub. Lükkasin hooga hange kokku, kuid rattad sattusid jälle natuke üle kraaviserva ja kaputt. Ei aidanud kaapimine, jõnksutamine ega killustiku rataste alla loopimine. Viimane pääsetee oli tegelikult kõige lihtsam. Kuna hang oli kõvaks külmunud, surusin saha nii tugevalt maha, et see tõstis lõpuks tagarattad lendu. Ladusin rataste alt pliidipuid täis ja sõitsin minema:) Ja puud korjasin ka kokku.

Sigari nokitsemine.

Tiiva sain juba ammu värvitud ja praegu on ka juba nina kokku pandud. Natuke kõverake on ikka kogu see krempel ees. Sain suhteliselt sirgeks, kuid tegelikult oleks vaja uut ninaraami koos põllega.


Kuna suvel ajas pagasiruumi tolmu sisse, hakkasin viga otsima. Tundub, et viga oli neis tolmuklappides, mis stange taga peidus on. Ühel oli see kummist lapats üpris räbalaks muutunud ja ilmselt tõmbaski sealt sisse. Asendasin selle. Muide, libelingil on see natuke jämedam ja raskem, seega peaks paremini toimima.
 
Porilappidel värvisin Audi kirjad valgeks, nagu need olema peavad. 15-tolliste velgede katmiseks taastasin ühed C4 ilukilbid, mis ei näegi väga kohatud välja. Muidugi see selgub alles siis, kui auto juba ratastel ja väljas on.

Turbodiisli toomine.

Üks päev leidis paps kuulutuse Audi turbodiiselmootori kohta. Koos starteriga 1300.- Ainult generaator ja kütusepump on puudu. Asus see Kuusalust ida poole kuskil metsas. Arvasime, et seal on lumega samad lood, mis meil ja läksime A6-ga, kuid seal tabas šokk. Igal pool vähemalt 30cm lund ja all olid veel mingid Hiina lamellid(nüüd juba Pirelli naelad). Esmalt jäime kinni müüja hoovi, kui olime mootori käru peale tõstnud. Siis müüja hoovist välja pöörates. Ja lõplikult takerdusime järgmisel pöördel. Enam ei aidanud ka lahtihaakimine ja käsitsi lükkamine.

Kutsusime mehe traktoriga välja tõmbama. Oli küll plaan käru koos mootoriga sinna jätta ja hiljem VW-ga järele tulla, kuid müüjale see ei sobinud. Kuidagi venitasime end maanteele välja ja saime kogu tee Tallinnasse tõdeda, kui kehvad rehvid meil all on.
Mootor ise on 87 aastast kaheliitrine, seega kood DE ja 66Kw. Vahejahutita. Kuskilt õli lekkinud pole ja üldse paistab suht vähese läbisõiduga mootor.  Turbogi paistab päris hea ja silma järgi vaadates disla kohta üllatavalt voolav väljalaskekollektor. Kui intercooler paigaldada ja natuke näppida võib sealt isegi 80Kw välja ajada. Paras oleks see mõnele quattrole vahele pista ja elu lõpuni sõita.

 

Audi 100 remondi käik.

Suvel avastasin Audi poritiivast augu.

Pikka aega otsisin Eesti lammarist poritiiba, edutult, samasugust vanarauda pakutakse. Lõpuks leidsin Leedust 250.- Uus on praeguseks pahteldatud, värvitud ja vajab poleerimist. Kui juba värv olemas oli, tegin tagapõlle ka korda. Haagise tuledepesa oli katki ja hoidik mäda. Lõikasin vana kogu täiega küljest ja tegin 3mm plekist uue hoidiku ning ühendasin uue pesa. Juhtmete värvused panin ükshaaval kirja ja hiljem samamoodi kokku.
Esipõlle proovisin ka igatmoodi sirgestada. Eriti raske oli see, kuna paps oli selle kunagi poritiibadega kokku keevitanud. Vasakult poolt pidin niikuinii lahti lõikama, siis tegin sinna juba ilusa kinnituskõrva asemele.

Veermik vajas ka ülekäimist. Ette stabikapuksid, vasak õõtshoob ja mõlemad välimised pooltelje tolmukatted. Taha uued klotsid, trumlid ja laagrid. Amordid vahetasin ka ära, küll kasutatud, aga töökorras ja ühesugused. Silindrid ja käsipiduri tross on eelmisest aastast uued. Kui kivikaitsmega põlled ja karbid üle tegin, lasin seda ka kohtadesse, kust põhjamastiks oli lahti tulnud.

Murutraktori ratsionaliseerimine.

Mainin ära, et esimesed sissekanded on paarikuuse ajanihkega.
Sügisesed aiatööd. Ammu oli mõte teha murutraktorile suurem käru, kui sel ostes kaasas oli, kuna viimase maht jääb kuhugi 200liitri piiresse. Okste ja lehtede vedamisel on too üsna kasutu. Samas, pöörates pilgu autopargi poole, tärkas lihtsam idee: miks mitte haakida autohaagis traktorile järele? Vaja oleks vaid haakekonks valmistada. Veel lihtsam, isa ostis-müüs kunagi väikseid Hiina aiatraktoreid ja neist oli järele jäänud mõni konks. Siiski oli see vajalik murutraktorile kohandada ja kandepinda laiemaks teha, et plekke väänama ei hakkaks. Traktori sisse auke puurida polnud vaja, kõik vajalik oli juba olemas, isegi kaks polti traktori kere küljes.
Surbrjonok jäi haakes olles Maaga täiesti paralleelseks. Suurema koorma korral hakkab traktori tagasilla huvides käru selle taguotsa kaaluma üles, mitte alla. Väga õnnestunud idee ja kulus selleks kokku vaid 2 tundi.

T40AM kolvirõngaste vahetus.

Pärast sügist kündi selgus, et traktor on hakanud liigselt õli võtma. Kuna õlioja ühelgi hetkel all ei olnud, sai olla vaid üks seletus - rõngad. Minu jaoks esimene kord, kuid tuleb välja, et see polegi mingi imeraske ülesanne. Silindrid käivad tal ükshaaval ploki küljest ära ja kui enne mootor puhtaks pesta(mida meie ei teinud ja seetõttu poolteist tundi kruvika ja surveõhuga saasta eemaldasime) ei ole vaja ka karterit ära võtta.
40.aastat vana diiselmootori kohta olid kolvid väga ilusad. Kuna hülsi pealt tuli tahmarant ära juba puhtalt nitrolahustiga hõõrudes, ei hakanud ka hoonima. Võib-olla siiski oleks pidanud, et kolvirõngad sisse töötaksid. Siiani olen igal mootoril teinud ja ühtegi halba tagajärge pole täheldanud. Uus kogemus oli ühele kolvile asetada 5 kolvirõngast. Kaks õlirõngast, kaks malmist surverõngast ja kõige kõvema paugu vastu võtmiseks kroomitud terasest ülemine kompressioonirõngas. Note to self: kõik kovirõngad läksid sisse kiri ülevalpool. Õlirõngad tuli asetada jupphaaval. Enne sisemine "vedru" ja siis sinna vaikselt rõngas peale. Ja muidugi, et paisumisvahed ei kattuks. Käsiraamat ütles vaheks 60 kraadi. Et silkusid tagasi saada, on neile alla treitud kolvirõngaste juhtimiseks faas. Siiski oli vaja mõne silindri õlirõngaste paigalduseks kasutada suure läbimõõduga voolikuklambrit. Kõik sai kenasti kokku ja momentvõtmega pingutatud. Klapivahed reguleerisin algul kahele silindrile valesti, sest vänt oli pool pööret vales asendis. Tegin ka rihmarattale poolpöörde kindlaks tegemiseks markeriga ühe märgi juurda. See pole selline mootor, mida käivitusvändaga väga pöörata jõuaks. Järjekord oli vist ikka 1-3-4-2, kui õigesti mäletan. Käsiraamatus on tegelikult kõik väga selgelt kirjas. Ja silindrite(hülsside) alla läksid ka uued vaskrõngad, mis olid kõvasti õhemad, kui vanad. Nagu kommipaberist. Ilmselt tõusis ka surveaste 0,001 ühiku võrra:)
Vanadel rõngastelgi suuri defekte polnud, välja arvatud üks õlirõngas, millest oli viiendik puudu. Ja see tükk jäljetult kadunud. Ei tea. Nüüd igatahes mootor õli ei võta ja jõudu on ikka, nagu loomal. Nüüd saab kuid lugeda, millal siduri survelaagrit taas vahetada saab.