Natuke sain tööd teha, kui mootorist hakkas sisinat kostma. Täpsemalt 4. silindri plokikaanest. Pingutasin kollektori mutreid, mis olid tegelikult ka natuke lõdvad. 4. silindri vl. kollektorile pidin keemilise metalliga uue tikkpoldi sisse keerama, kuna vana hakkas pingutades välja tulema. Lohutuseks polnud see minu tühik, kollektorid pani peale isa. Pärast seda läks natuke vaiksemaks, kuid ikkagi. Jõudu oli ka vähe, umbes nagu kolme pütiga käiks. Kartsin hullemat, ehk plokikaanes olevat pragu. Kuid lume pidin ikka ära lükkama. Kokku läks koristusega umbes 6 tundi, kuni terve hoov sai puhtaks. Lõpus, kui majatagust ringteed hakkasin puhtaks lükkama ja ühe tagarattaga kraavipervele sõitsin (suht tavaline situatsioon), kadus järsult esivedu. Ja kinni ma jäingi. Õnneks tuli poole tunni pärast Belarus koduteed lahti lükkama ja tõmbas ka 40-e välja. Lumehanges istudes nuputasin, mis küll juhtuda võis. Selgus, et esimene kardaan käib tühja. Kardaani ja kardaaniristi hoidsid koos vaid kaks tihvti, mis nüüd olid pooleks murdunud. Kahtlane, sellise momendi vastuvõtmiseks vaid kaks 8mm tihvti. Kardaan on tegelikult isa poolt kunagi poolenisti ise leiutatud. Originaalkardaanil ei käigi risti. Loodan, et nüüd vastu peab. Kabiinipoolset flantsi keerasin 180 kraadi, sest see oli juba liialt loksuma hakanud.
Ja siis kui põka veel 3 silindri ja ühe vedava rattaga töötas, suutsin veel põhjalikumalt lumme kinni jääda. Üsna mõttetu on see traktor, kui tal nelivedu puudub. Lükkasin hooga hange kokku, kuid rattad sattusid jälle natuke üle kraaviserva ja kaputt. Ei aidanud kaapimine, jõnksutamine ega killustiku rataste alla loopimine. Viimane pääsetee oli tegelikult kõige lihtsam. Kuna hang oli kõvaks külmunud, surusin saha nii tugevalt maha, et see tõstis lõpuks tagarattad lendu. Ladusin rataste alt pliidipuid täis ja sõitsin minema:) Ja puud korjasin ka kokku.
No comments:
Post a Comment